Kauaoodatud Eesti Päevalehe lisaleht “Möte”, mis seekord rääkis “mehest” ja “mehelikkusest”, vastas täielikult ootustele. Sai mindud närvi, maha rahunetud, mõtteid mõlgutatud, huvitavaid mõttekäike loetud.
Näiteks arvatakse, et naise armastus on nagu poegi kaitsval loomal, mehe armastus peab olema aste kõrgemal; et tugevus, vaprus, ennastsalgavus, põhimõttekindlus ja vaimsus on mehelikud omadused; et mehe otsus võib olla ka see, et naise tahtmine jääb peale; et soomes on üks naine, kes küsib, kas naiste Skandinaavias kätte võideldud õigus olla koledad ja meestele vajadusel virutada on ikka seda väärt; et meeste pisarad on väärtus omaette, aateline ning üllas; ja üleüldse, kõik on kenasti looduse poolt nii seatud.
Teisalt arvatakse, et ehk tarbiksid ka naised vähem tooteid, mis nende keha kaubanduslikku ilmet kauem säilitavad, kui leiduks rohkem mehi, kes näeksid neis vahendite asemel eesmärke, tarbitavate asjade asemel tähenduslikke olendeid – tendents, mis tänapäeval läänes üha laimalt levinud; et võrdõiguslikkuse tunnustamine ja edendamine eeldab osavõttu meestelt ja naistelt, tööandjatelt ja töötajatelt, valitsuselt, ajakirjanduselt, isadelt, emadelt – kõigilt; et lahteramine ja stereotüüpimine surub paratamatult inimese enda nendessesamadesse raamidesse; et mees võib tänu traditsiooniliste kodutööde äralangemisele tegeleda rohkem lastega; et traditsiooniliselt maskuliinseteks peetavad omadused nagu ratsionaalsus, iseseisvus jne on üldinimlikud, mis kehtivad nii meeste kui naiste puhul.
Traditsiooniliselt maskuliinse mudeliga selgeks tehes: lõpptulemus on 5:5 viik traditsioonide/konservatiivsuse/Jumala ja võrdõiguslikkuse/tolerantsuse/empaatia vahel. Esimeses võistkonnas pea kõik mehed, vaid üks naine, teises jagunevad osalejad soopõhiselt pooleks. Sellele annab selgituse Kadi Viik, öeldes:
“Naised pühendavad aega mõistmaks, mida tähendab olla naine. Nad mõtlevad, arutlevad, vaidlevad, loevad, kirjutavad ja uurivad, et mõista soorolle ning enda osa selles. Kas meeste kohta saab öelda sama? Või kas mehed lihtsalt on? Lähtepositsioon on naistel ja meestel muidugi vaieldamatult erinev, nagu eelmisest lõigust näha (seda lugege ise ajalehest –toim.). Naisuurijad on kirjutanud naisajalugu, naisajakirjandust, analüüsinud naiste seisundit poliitikas ja majanduses. Mehed on kirjutanud lihtsalt ajalugu, kirjandust, poliitikat ja majandust. Neil ei ole olnud mingit põhjust tõsta kuidagi esile enda rolli meestena. Midagi hakkab aga muutuma.”
Ja õnneks on intelligentseid inimesi, kes tahavad muutuda. Nemad esindavad seda teist võistkonda. Kui statistika küll näitab, et võistkonnad on võrdselt tugevad, on päriselus ilmselgelt pall veel peamiselt esimese võistkonna käes. Kindlasti aitab siin kaasa koduväljak ja eriti tahtmatus koduväljakult lahkuda. Aga on kohti, kus taevas on sinisem, mõistus on vahedam ja inimesed on rõõmsamad. Loodetavasti saab ka Eestist ühel päeval selline, sest kõik ju teavad: lõpuks võidavad ikkagi head!
