Pärast seda hämmastavalt pikka novembrit peaks kohe viuhti koos sooja suvebriisiga peale tulema õnn, rahu ja stressivabadus. Aga ei, nii kui päike kiiskab ja on aeg hakata riideid seljast koorima, on põhjust uuesti pingete tekkimiseks. Allikas neile on nagu ikka haige kehakeskne ja end labaselt demonstreeriv ühiskond.
Sel ajal, kui tibid käisid talvel solaariumis, käisin ma ujulas trenni tegemas. Solaarium on üks kõige idiootsemaid väljamõeldisi ja nende kõige õigem koht ongi kaubanduskeskustes, nagu näiteks Tartu kaubamajas. Korraks tuli minulgi ühel meeleheitlikult hetkel, kui kaamos füüsiliselt ahistas (enne möödunud talve ma pidasin seda veidi sogajutuks, aga kahjuks põdesin ma selle haiguse väga rängalt üle, tõsimeeli), mõte minna lasta omale valguskiiritust otse näkku ja ihule. Raha mul ka ei olnud, et lennata kuhugi, kus inimestel silmad veel valgusega harjunud olid. Õnneks ma pidasin vastu ja boikoteerisin uhkelt igasugu “päikesekeskuseid”. Selle asemel olin soojas ujulas koos teiste tavaliste inimestega, st igas vanuses ja mõõdus veelembelistega.
Nüüd aga on tulemus käes. Kuidas ma lähen randa, kui mu päikest tagasi peegeldava keha eest tõmmatakse ilmselt päiksevarjud lahti? Sealjuures kui pole päevitust, paistavad ka parematel tütardel tihedamad kohad rasvkoes välja. Rääkimata sellest, et uusi päevitusriideid komplektis mingis kindlas suuruses osta ma ei saa, sest mul on kas a) olematud rinnad (variant parajad püksid); või b) ebanormaalselt pirnjas alakeha (variant paras top). Populaarsematest randadest nagu Pärnu, Kakumäe vmt on saanud lihtsalt Hollywoodi käepikendus, kus põhimõteteta, arvamuseta ja lällavate endademonstreerijate kõrvale pole võimalik minna lebotama. Varsti võib oma jalgu klaasikildude asemel äramurdunud kunstküüntega veristada kogemata.
Parematel päevadel olen ma omaarust üsna fit ja eesrindlik, halvematel surutakse ka mulle peale mõte, et olen paks, kole ja jube tark. Palun, mõistlikud tüdrukud, ärge minge enam solaariumisse, minge Aurasse valgusteraapiasse, kui kaamos peal. Alternatiiv on olemas. Miks enam kütta oma rahaga neid ahjusid, milles küpsevad meie igapäevased tibid? Või jumala eest, paneme talvel rahad ja jõud kokku ja lähme sooja kohta surma eest ära. Üksi on ikka kole nigel.
